Moemaailm on pidevas arengus ning seda enim naistemoe vallas. Kuigi meeste riietus ja stiil püsisid aastaid aeglasemas üles liikumises ja arengus, siis naistemood tegi hüppelisi tõuse vastavalt sellele, kuidas naised seda ise läbi aegade mõjutasid.
Moedisainerid ja moeloojad on aastakümneid keskendunud populaarsete riietusesemete loomisele ning värvidega mängimisele. Kuid kui vaadata ikoone, kes on kombineerinud riietusesemeid mitmetelt erinevatelt disaineritelt, siis figureerivad ajaloos just kindlad naisterahvad, kes äratasid moemaailmas uued ideed ja unistused.
Erinevatel üritustel ning kohtades kehtib juba aastakümneid sama dresscode. Kauniks näiteks võib võtta näiteks kasiino.
Juba 40ndatel kehtis enamus kasiinodes põhimõte, et riietuda tuli üldises mõttes keha katvatesse pikkadesse smokingutesse ja kleitidesse. Naised pidid vältima kõike mida valmistati puuvillast ning kleite mis paljastasid naise sääred. Kleit pidi olema valmistatud satiinist või siidist ning ulatuma maani. Kingadel pidi olema pikem konts kuid naisterahvas ei tohtinud olla pikem kui meesterahvas.
Tänapäeval ei pea naised isegi riietuma pikkadesse kleitidesse, sest hasartmängud on avalikult saadaval ka kodunt arvuti tagant näiteks siit – www.nutz.ee/casino/games/book-of-dead.
Millised naisterahvad aitasid kaasa kõige suurematele moega seotud muudatustele maailmas ning keda peetakse nüüdisaja moeikoonideks?
Brigitte Bardot
Näitleja ja moemaailma suur austaja Brigitte ehk B.B. Bardot sündis Pariisis, Prantsusmaal 1934.aastal. Ta oli kuulus näitleja, modell, laulja ja seksisümbol. 1950ndatel peeti teda üheks mõjukamaks prantslaseks moemaailmas ning terve kümnendi peeti teda prantsuse chic mudeliks. Brrigitte’t riietasid suured moemajad nagu Dior filmirollideks ning ka vabaks ajaks.
Christian Dior aitas luua moeikooni clean look’i juba 1949.aastal kui Brigitte tegi oma esimesed suured filmirollid ka Euroopas. Brigitte moeeelistus on alati olnud klassikalise ja boheemiasliku vahel. Suur üritusteks riietas Diori moemaja Brigitte alati parimast kangast valmistatud luksuslikesse kleitidesse. Tema boheemiaslik riietus eelistus lõi naistele vabaduse riietuda vabaaja riietesse, kartmata ühiskonna survet. Üks enim tuntumaid look’e mida Brigitte on maailma toonud on meremehelik musta triibuline pikkade varrukatega pluus.
Coco Chanel
Naine, kes ei vaja tutvustamist. Coco on nimebrändi looja ning üks mõjuvõimsamaid naisi moemaailmas. Kuigi Coco suri 1971.aastal, peetakse teda üheks kõige mõjukamaks moeloojaks maailmas. Gabrielle Bonheur Chasnel (sünninimega) oli Chanel’i moemaja asutaja ja juht. Peale oma ema surma, asus Gabrielle õppima õmblemist, müüki ja äritegevust (seda nii küll ei kutsutud tol ajal). Tänu tutvumistele kaubandusega seotud inimestega, tekkis Coco’l võimalus müüa oma loomingut poodides ja sellega raha teenida. 1921.aastal tuli Chanel välja oma parfüümiseeriaga, sealhulgas Chanel nr 5, mis on üks ikoonilisi Prantsuse parfüüme siiani.
Coco oli üks neist prantsuse naismoeloojatest, kes keskendus värske ja uudse loomingu müügile ja disainimisele. Tema kaunid kleidid, kostüümid, kübarad said antud maailmatuntud näitlejatele ja lauljatele, et need teeksid reklaami just tema moemajale. Tegemist oli väga õige otsusega, sest 20.sajandi keskpunktiks oli Chaneli moemaja üks prestiižemaks üle Euroopa ja Maailma.
Grace Kelly
Grace Kelly oli kuulus Ameerika näitlejanna, kuni ta abiellus Monaco printsiga 1950.ndatel. Grace oli vaid 26.aastane kui ta otsustas filmides näitlemise selja taha jätta ning Monacosse kolida. Alfred Hitchcock üritas siiski aastaid Grace’i veenda tagasi tulema, kuid Grace otsustas siiski oma kogu tähelepanu juhtida oma abikaasale ning riigi juhtimisele. Aastaid üritasid mitmed moeloojad saada Grace kandma nende moemajade loomingut kuid noor printsess kandis just seda, mis oli talle südamelähedane. Tema stiil oli puhas kuid loominguline. Tema nooruslik välimus ning ülikooli noorele sarnanev moestiil lõi naistele rohkem vabadust kanda mida nad ise soovivad.