Nägin hiljuti veebiavarustes üht mind vägagi kõnetavat reklaami. Tegu oli Keskkonnaministeeriumi uue kampaaniaga „austa toitu jäägitult“, mis püüab vähendada kodumajapidamistes tekkivate toidujäätmete hulka. Ja kuna see mind nii väga enda poole tõmbas, siis mõtlesin seda ka teiega jagada.
Mis mind kõige tugevamalt selle juures mõjutas, oli kampaania sõnum „austa toitu jäägitul“, see meenutas mulle minu vanemate suhtumist kõike sellesse, mis meie toidulauale jõudis – toitu ei tohi raisata. Kuigi mind sedasi üles kasvatati, on mul ikka teinekord ette tulnud ülejääkide raske südamega prügisse saatmist. Seni olen ma seda endale põhjendanud lihtsalt sellega, et mis see mõni sent ikka loeb, kuid nagu ma kampaania abil teada sain – see on palju enamat kui lihtsalt ära visatud raha. Meie lauale toidu toomiseks kulub palju ressursse, mis saavad lihtsalt raisatud.
Näiteks lugesin, et söömata jäänud toidu kasvatamiseks haritava maa suurus on võrdne kahe Austraalia pindalaga. Sellel hiiglaslikul maalahmakal kasvavad taimed ja loomad vajavad energiat ja vett, mida võiks kasutada mõnel palju jätkusuutlikumal moel. Samuti kasutatakse toidu kasvatamiseks hulgaliselt väetisi ja koormatakse põllumaad. Lisaks kulub ressurssi toidu töötlemisele, pakendamisele ja transpordile. Kõige eelnevaga ja ka hilisema jäätmekäitlusega kaasneb kasvuhoonegaaside heide. Tagatipuks on kogu selle luhta mineva töö tegijateks ju inimesed meie ümber – autojuhid, põllumehed jne. Samuti on toiduraiskamine ebaeetiline. Samal ajal kui me viskame söögikõlblikku toitu prügikasti, on palju peresid, kes ei saa endale korralikku kõhutäit lubada.
Keskkonnaministeeriumi jagatud nipid toidujäätmete vähendamiseks
- Koosta poenimekiri
Sedasi saad oma menüü täielikult läbi mõelda ning ebavajalikud ostud jäävad ka tegemata. Nutikas oleks poodi minna ka täis kõhuga!
- Kasuta toidutegemisel ära olemasolev toit ja toiduülejäägid
Enne kui tõttad poodi uusi toiduaineid ostma, vaata korra omal köögis ringi mis sul juba olemas on. Võib olla on ka eelmisest toidukorrast midagi alles ja võid omale kõigest olemasolevast korraliku roa valmistada. Miks mitte teha näiteks seisma jäänud köögiviljadest maitsev püreesupp?
- „Parim enne“ ja „kõlblik kuni“ on vägagi erinevad – hoia neil silm peal ja ära aja neid segamini!
„Parim enne“ märgistusega toitu võid ka mõnda aega pärast tähtaja ületamist süüa, lihtsalt enne tarbimist vaatle, nuusuta ja maitse. „Kõlblik kuni“ tuleb tarbida enne kui see kuupäev möödub, kuna selle näol on tegu kiirelt rikneva toiduga. Kui aga lähed poodi täna tarbimiseks toitu ostma, siis ära karda tänase „kõlblik kuni“ kuupäevaga tooteid. Nii võid ka raha säästa, sest paljud poed teevad allahindlusi toidule, mille säilimistähtaeg hakkab lähenema.
- Säilita toitu vastavalt juhistele ning kasuta enne ära vanem toit. Hea nipp on tõsta kappides vanemad toiduained ettepoole, nii ei unune need kapisügavustesse!
- Sügavkülmuta üleliigset toitu! Olen avastanud, et kaval on pakkida valmistoit portsjonite kaupa sügavkülma. Nii väldin üleliigse toidu äraviskamist ja saan kiiretel päevadel soojendada täpselt paraja toidukoguse.
Meie kultuuris on toidu austamine pikalt tähtsal kohal olnud ning ma leian, et on meie kõigi huvides, kui me seda jätkame. Uuri lähemalt kuidas vähendada toidujäätmete teket ning austa toitu jäägitult!